Lätis käärib Vene lennukite skandaal

Kuigi Eesti rahvusliku lennufirma kõrval paistab airBaltic väliselt hiilgav, siis tegelikult vaevab Läti lennuettevõtet taas rahamure ning ta vajab kapitalisüsti, et oma kohustusi täia. Nii otsiski Läti valitsus riigi omandis ettevõttele pikalt kaasinvestorit ning otsustas 3. novembril võtta kampa sakslase Ralf Dieter Montag-Girmesi, kes lubas elennufirmasse süstida 52 miljonit eurot juhul, kui Läti valitsus investeerib lisaks 80 miljonit eurot. Tõsi, seda laenuna riigikassast järgmisel aastal.

Kuid tehingul on ka ebameeldiv konks. Nimelt seoses uue investori kaasamisega võttis airBaltic tõsiselt kaalumisele täiendada oma lennukiparki Venemaal toodetud Suhhoi Superjetidega. Täpsemad detailid pidid selguma läbirääkimiste käigus, kuid otsus on põhjustanud tormilisi reaktsioone vaatamata sellele, et segase taustaga sakslasest investori sõnul ei sõltu tema panus tehingust Venemaa lennukitega.

Montag-Girmesi jutt ei näi aga lätlasi rahustavat, sest sakslane on avalikel andmetel tihedalt seotud erinevate äridega Venemaal, sealhulgas nõustanud Vene riigiasutusi ja lennutööstusega seotud ettevõtteid, muu hulgas müünud Vene lennukeid välismaale.

Terav kriitika

airBalticu juht Martin Gauss selgitas Läti meedias, et kuigi Venemaa lennukite Suhhoi Superjet ost on Lätis poliitiliselt tundlik teema, lähtub ettevõte lennukipargi suurendamisel majanduslikest põhimõtetest. Tema sõnul on regionaalsete 100kohaliste lennukite tarnijatena kaalumisel kolm ettevõtet: Embraer, Bombardier ja Suhhoi. Viimane pakub Gaussi sõnul kõige paremaid garantiisid ja lisateenuseid. Seejuures ostetaks lennukid Itaaliast ning nii ei laieneks tehingule ka sanktsioonid.

Vaatamata rahustamistele kostub aina teravamaid kriitikanooli. Alles eile andis Läti televisioonis hoobi eurosaadik Artis Pabriks, kes nimetas võimalikku tehingut häbiplekiks. „See näeb välja väga halb ja häbiväärne. Mul ei ole juurdepääsu kogu informatsioonile, sest ma ei kuulu valitsusse. Olukord on märksa segasem ja keerulisem kui paljud meist teavad. airBalticus töötab palju patrioote. Meil on valus vaadata, kuidas me muudame seda ettevõtet Venemaa pehme jõu allikaks majanduses ja Läti ühiskonnas,“ rääkis Pabriks saates „900 sekundit“.

Tema hinnangul oodatakse valitsuselt ja airBalticu juhtkonnalt otsused, mis ei häbistaks Läti ühiskonda. „Jutud Venemaa lennukite ostust, millega keegi ei soovi Euroopas lennata ja mille kvaliteet on kahtlane – see pole ainult häbiplekk, vaid tõsine löök Läti ja lennufirma prestiiži pihta. See otsus ei ühti riigi huvidega,“ jätkas varem nii välis- kui ka kaitseministri ametit pidanud Pabriks.

Rahustavad sõnumid

Eelmisel neljapäeval pidas Läti valitsus erakorralise istungi ja andis kommunikatsiooniministeeriumile volitused sõlmida airBalticu investoriga leping ning pärast Seimi heakskiitu anda lennufirma rekapitaliseerimiseks laenu. Peaminister Laimdota Strajuma sõnul jäeti aktsionäride lepingust välja vaieldavad küsimused ning lepe ei näe ette lennukite ostmist.

Samas kohustas valitsus ettevõtet tähelepanelikult jälgima Venemaale kehtestatud sanktsioone.

Läti valitsuse ja Ralf Dieter Montag-Girmesi kokkuleppe üksikasju pole veel avalikustatud.